Arendaja VP Kinnisvara, projekteerija BOA Arhitektid

Pikk, 16, Pärnu, Eesti

Tunned huvi? Võta julgelt ühendust info@vpkinnisvara.ee

Vaata ka Raudteevalitsuse Villa Instagrami Storysid

Meediakajastus Ärileht ja Pärnu Postimees

Vaata stiilset fotosessiooni ehitusjärgus olevas Raudteevalitsuse Villas, Sangarile, modelliks Errit Kuldkepp ja fotograafiks Mailiis Ollino

Igal majal on oma lugu, nii ka Raudteevalitsuse Villal (Pikk, 16, Pärnu). Stiilne hoonekompleks paikneb südalinnas, pakkudes kaasaegseid võimalusi elamiseks, töötamiseks ja nautimiseks koguni 4000 ruutmeetrisel alal. Selles on 36 omanäolist korterit, kontori- ja äripinda ning maa-alune garaaž, mille keskseks pärliks on tänapäevaste vahenditega “uue hingamise” saanud 1920. aastatel rajatud juugendvilla.

Raudteevalitsuse Villa hoonekompleks on oma nimetuse saanud 1920. aastatel rajatud neoklassitsistlike ja art deco elementidega juugendvillast, mis kuulus tollasele raudteevalitsusele.

Aastal 2020 on väärtuslik villa kaasaegselt taastatatud ning selle kõrvale on rajatud moderne korterelamute kompleks. Inspireerituna Pärnu looduslikust keskkonnast, kaetakse teise korruse katus loodusliku muruga, mis hakkab silamõõmu pakkuma Pika tänava poolsete korterite omanikele ja külalistele.

Möödunud sajandi 1920. aastatel rajatud neoklassitsistlike ja art deco elementidega juugendvilla on oluline Pärnu kunagise kitsarööpmelise raudtee ajaloos, kuna maja kuulus tollasele raudteevalitsusele.

Pärnu-Valga raudteeühenduse pidulik avamine toimus 5. oktoobril 1896. Selle avamisega tõusis oluliselt Pärnu konkurentsivõime ning sellega kaasnenud “uut hingamist” sai nautida kogu Pärnu kaubandus- ja tööstussektor. Pärnu oli juba tol ajal hinnatud kuurortlinn, olles olnud kantud aastal 1890 Venemaa keiserlike kuurortide ametlikku nimistusse. Raudteeühendus tegi oluliselt mugavamaks ka suvekülastajate liikumise, kes eelnevalt saabusid Pärnusse kas merd mööda või postihobustega. Üksnes kuurordi külastatavus kasvas järgnevatel aastatel ligi kaks korda.

Reisirongid on oma ajaloo jooksul peatunud Pärnus eri paikades. Esimene raudteejaam asus praeguse Vabaduse väljaku (endine Rüütli plats) juures. Käesoleval ajal tähistab esimest raudteejaama kohta Baltimaade vanim auruvedur, mis valmis 1911 aastal. 

Ajapikku hoonestati Rüütli tänava lõpukvartalid, praeguse Pärnu hotelli kohale kerkis väärikas Endla teatri hoone. Seepärast hakati kolmest küljest piiratud raudteejaama sellest paigast välja suruma. Lõpuks kuulutas teedeministeeriumi ehitusvalitsus koos raudteevalitsuse, Pärnu linnavalitsuse ja Eesti Pangaga välja Pärnu linnaväljaku kujundamise eelprojektide võistluse. Sellest tulenevalt sai 1938 aastal nurgakivi väärikas Eesti Panga hoone, mis on tänaseni kaunilt säilinud. 

Kuni kitsarööpmelise raudteeühenduse valmimiseni asus uus perroon paralleelselt Pikk 12 majaga, kus tänasel päeval tegutseb atraktiivne Martensi Maja, mille vastas on Pärnusse saabujate oluline sõlmpunkt, Pärnu Bussijaam. 

Stiilne Raudteevalitsuse Villa hoonekompleks, aadressil Pikk 16, paikneb vaid mõnekümne meetri kaugusel. Pakkudes kaasaegseid võimalusi elamiseks, töötamiseks ja nautimiseks koguni 4000 ruutmeetrisel alal. Selles on 36 omanäolist korterit, kontori- ja äripinda ning maa-alune garaaž, mille keskseks pärliks on tänapäevaste vahenditega “uue hingamise” saanud 1920. aastatel rajatud juugendvilla. 

Teksti koostamisel on tuginetud järgmistele allikatele:

Jaak Juske, “Lood unustatud Pärnust”, 2015, Jaak Juske ja Kirjastus Pegasus

Aldur Vunk ja Tiit Kask, “Valikus ja otsused. Pärnu kuurort”, 2014, Pärnu Muuseum 

Errit´s Facebook | Linkedin | Instagram

VP Real Estate Facebook | Instagram | Homepage

Tunned huvi? Võta julgelt ühendust info@vpkinnisvara.ee