fbpx

Rääkisin autoga sõites telefonitsi juttu (jah ma tean, et seda ei tohi teha) kui märkasin, et korravalvurid andsid mulle märku, et peatuksin. Jätsin auto seisma, lasin akna alla ning vaatasin tagasivaate peeglist kuidas mundris meesterahvas auto poole sammub. Tervitas viisakalt, palus juhiluba näha ning küsis, et kas mul on aimu, miks mind peatati? Vastasin, et jah, telefoniga rääkimise eest…mille peale tegi ta suured silmad ja mõnus muie tuli suule ning küsis: “Nii aus vastus, üllatav😊” Seejärel ütles, et ta paariline ei lubanud mulle niikuinii trahvi teha…ja hetkega oli ka tema kolleeg auto juures ning naeratades ütles: “Te pildistasite mind ja minu beebit paar aastat tagasi Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskuses” ning tal oli selle kogemusega siiani soe ja armas tunne💛💛 Sama soe tunne koos tänulikkusega valdas ka mind ennast, tänasin neid mõlemaid ja lubasin enam nii mitte teha, vaid kasutada “käed vabad” süsteemi😊🤗
Inimlikkus ennekõike💛💛

Foto allikas Politsei- ja Piirivalveamet

Aitäh, et lugesid ja mõtlesid kaasa 🙂

Errit