“Öeldakse, et aususega kaugele ei jõua, aga tegelikult jõuab küll,” ütleb Errit Kuldkepp, sõbraliku ilmega noor naine, kelle kõrval kulgeb tööpäev ladusalt ja lustiga. Errit Kuldkepp on 24aastane pärnakas, samal ajal nii Tartu Ülikooli Pärnu kolledži üliõpilane kui töötaja. Sel kevadel seisab turismi ja hotelliettevõtluse avatud ülikooli neljanda aasta tudengil Erritil ees kooli lõpetamine. Laiem turismialane baasharidus võimaldab edasi liikuda. Kuidas ja kus, seda näitab aeg.

Silja Joon, Pärnu Postimees, 17.05.2008

Särasilmne ja hakkaja

Üks põhjus, miks Errit selle eriala valis, ongi tema suhtlemislembus. See on muutunud väga laiahaardeliseks: kirjalikke ja suulisi kontakte on sadu, suhtlusringi kuuluvad kolleegid, üliõpilased, kodu- ja välismaised ettevõtted.

“ Minu jaoks on suhtlemine väga lihtne , küllap on see geenidega kaasa antud , sest ema ja vanavanemad on väga head suhtlejad ,” lausub Errit ja on valmis jutustama oma elu pöördelisematest hetkedest. Pärnu ühisgümnaasiumi lõpetanud piigal oli plaan A – proovida kunstiakadeemiasse ja plaan B – õppida selgeks autojuhtimine ja minna välismaale lapsehoidjaks .

Kunstikooli ei pääsenud ja nii tegi Errit otsuse minna Ameerikasse lapsehoidjaks. Selline samm aitab noorel iseseisvuda, arvab ta. “ Välismaal oled korraga ihuüksi. On teine kultuur, keskkond ja inimesed,” mõtiskleb Errit. “ Sel ajal leiad üles iseenda ning kogemuse tegelikku väärtust mõistad alles hiljem, kui jõuad tagasi kodumaa pinnale .” Errit tunnistab , et temal läks see tööaasta üle kivide ja kändude. Teda võttis Ameerikas vastu Chicago eeslinnas Glen Ellynis elav pere , kus tal tuli tegelda kahe rüblikuga , hoida aastast tüdrukut ja kolmeaastast poissi. Pere oli tore, kuid tekkis kummaline intriig. Errit sai lastega nii hästi läbi, et vanemad muutusid armukadedaks. Lapsed veetsid päevas 9-10 tundi lapsehoidjaga ja paar tundi vanematega, laste jaoks muutus Errit lähedasemaks kui vanemad, sest ta oli laste jaoks alati olemas. Vanemad said mõistusega olukorrast aru, kuid tunded keesid üle ääre.

Errit viibis lastega mitu korda päevas pargis, hoidis neid aktiivses tegevuses. Seda heideti talle ette, sest vanematel endil lastega jalutamiseks aega ei olnud. Lapsed aga tahtsid minna ja hakkasid sama nõudma emalt-isalt. Selline komme tuli ära harjutada ja Erritil keelati lastega mitu korda päevas väljas käia. Poole aasta peal tahtis Errit kohvreid hakata pakkima, sest konfliktid sagenesid ja pinge püsis. See, et need lõpuks üheskoos ilusti lahendati, oli Erriti jaoks suur võit. Mindi nõustaja jutule, kes andis nõu, kuidas osalistel käituda .

Errit töötas aasta lõpuni ja lahkumine kujunes südamlikuks. Et lapsed olid Erritisse üleliia kiindunud, ei võetud neli kuud pärast Erriti lahkumist uut lapsehoidjat, vaid hiljem, kui mudilased olid vahva eesti piiga juba natuke unustada jõudnud .

“ Soovitan kõigile noortele – ärge minge kohe pärast gümnaasiumi õppima. Aasta eemal olles õpite elu teistmoodi vaatama ja avardub silmaring. Leiate iseenda ja pidepunktid, mida järgida ,” soovitab Errit noortele.

Tagasi Eestis, pakkus Errit end Ammende villasse ettekandjaks. Ta kavatses alustada kolledži avatud ülikoolis turismialaseid õpinguid, ent tema põhimõtteks oli teha seda omal jõul, mitte vanemate toel.

Villa püsikliendiks oli välismaalasest härrasmees, kes töötas kolledži kompetentsikeskuses juhatajana. Ta käis tihti Ammendes söömas ja tegi ootamatult Erritile ettepaneku asuda tööle kolledžisse kompetentsikeskuse projektijuhi assistendina.“Mina jäin talle silma, nagu ta hiljem ütles, suhtlemisoskuse ja särasilmsusega ,” meenutab Errit . Sama olukord kordus poolteise aasta pärast , kui õppejõud Heli Tooman hakkaja noore naise ja avatud ülikooli üliõpilase turismiosakonda praktikakorralduse spetsialistiks kutsus .

See ametikoht nõuab palju suhtlust. Erriti ülesanne oli ja on tekitada üliõpilaste ja ettevõtjate vahel positiivne suhtlusring. See tähendab läbirääkimisi , kokkulepete sõlmimisi ja vestlusi , nii kirja teel , telefonitsi kui silmast silma .

Mis on eduka suhtlemise saladus?

Errit ütleb, et alati tuleks säilitada sõbralikkus ja siirus , ka siis , kui kõneks probleemid või edastada on vaja halba infot. Pole vaja olla ülevoolav, vaid tunnetada, kuidas kellega võib. Taktitunne ja viisakus on elementaarsed. Positiivne suhtumine teisesse mõjub märksa paremini ja nii kogub inimene suure toetajate ringi.

Unustage käskiv kõneviis!

Turismitudengeid on ligi 300 ja Errit on võtnud ülesandeks külastada Eesti ettevõtteid ajal , kui kolledži tudengid seal praktikal viibivad , et töö tõhustamiseks osalistega vestelda . Tasapisi on kodumaised turismiettevõtted hakanud nägema praktikandis potentsiaalset töötajat , kes toob majja värskeid teadmisi .

Nähtamatu niiditõmbaja

Üks Erriti idee on lähetada praktikante Eesti ettevõtete kõrval välismaale. Innustajaks tema enda USAs töötamise kogemus. “ Teadsin , mida see inimesele annab ja tahtsin, et teisedki seda tunneks ,” lisab ta.

Kui esimesel aastal vahendas Errit kuue tudengi välismaapraktikat , lähetab ta nüüd piiri taha juba 12 üliõpilast. Minnakse Kreekasse, Portugali , Hawaiile , Hispaaniasse ja Maltale. Errit loob kontakte nelja- ja viietärnihotellide personaliosakonna juhtidega ja kui neil tekib soodne mulje, võib koostöö alata . Euroopas on loomulik , et teiste riikide üliõpilased töötavad praktika korras ettevõtetes. Eestis see nii tavaline pole, ei ole ka välispraktikante.

Praktika tähendab, et tudengile tagatakse ettevõttes majutus, toitlustus ja taskuraha. Tööd leiavad turisminduse tudengid ettekandjate ja toateenindajatena. Praktikal ollakse vähemalt kolm kuud, kuid heade töösuhete süvenedes on jäädud kauemakski. Nii kujunes kahe praktikandi tööaeg Egiptuses koguni kümnekuuliseks.

Ka Errit proovis puhkuse ajal kuu aega Portugalis ühes kuurorthotellis ettekandjatööd . Seegi oli võrratu kogemus, sest Vahemere maade kultuur on väga avatud ja soe.

Errit teab, et enne välismaale tööle minekut tuleb arvestada ühe asjaga : koduigatsus tekib pärast esimest, teist ja kuuendat kuud. Need on kõige raskemad perioodid. Seda on oluline teada.

Kust sai Errit aga sellise huvitava nime? Ema ja isa nimest, ema nimi on Rita ja isa nimi on Ermil.