„Olemata julge, ei saa kõneleda tõtt. Olemata julge, ei saa armastada.
Olemata julge, ei saa usaldada. Olemata julge, ei saa tundma õppida tegelikkust.
Seepärast ongi julgus kõige tähtsam, kõik muu tuleb takkajärgi.”
-Osho-
Iga unistus algab unistajast ning iga unistaja vajab julgust, et teha tegusid, mis muudavad unistused tegelikkuseks.
Inimesena pean väga oluliseks kõiges, mida teen julgust, inimlikkust, ausust ja armastusest lähtuvat eluviisi, lootes, et oma tegudega saan innustada ümbritsevaid inimesi elama julgemalt, avatumalt, inimlikumalt.
Kutsun teid kaasa teekonnale, mis viis meid kaunil juulikuu suvepäeval Itaaliasse, maailmakuulsa tenori Andrea Bocelli koju….
Meie teekond „Vivere-Dare to Live“ („Julge elada“), saialguse samanimelise Andrea Bocelli ja Laura Pausini võrratu loo järgi imelisel Gozo saarel (Malta) 2017 aasta kevadel, kuhu olin sõitnud oma magistritööd kirjutama. Kuulasin seda lugu väga, väga tihti ning tegin seda ka enne intervjuud, mida viis läbi Tre Raadio Pärnu (kuula intervjuud) Mäletan veel hetke, kui avasin rõdu ukse, et lubada sisse hommikuselt värske vahemere õhk, panin kõrvaklapid kõrva ja kuulasin „Vivere“ lugu, häälestudes telefonintervjuuks, mis pidi kajastama minu kirjutatavat lõputööd (valminud lõputöö on loetav siin). Miks alustasin lugu Gozo saarest? Vastus lihtne, olen külastanud seda erilist saart alates 2014 aastast ning peatunud „Daydream Gozo B&B“ vabatahtlikuna, et aidata selle omanikke villa eest hoolitseda ja pakkuda südamlikku külalislahkust seal peatuvatele külalistele.
Hüpates ajas edasi, jõuame 6. novembrisse, 2017, mis kujunes päevaks, mil pälvisin koos 27 julge eestlasega kodanikujulguse aumärgi (fotod)justiitsminister Urmas Reinsalu poolt. Antud aumärki antakseinimestele, kes on oma vapra tegutsemisega päästnud elu, aidanud tabada kurjategijaid, hoidnud ära kuriteo või abistanud selle ohvrit. Maikuus õnnestus mul, Pärnu Keskuse ees toimetanud Pärnumaa OTT´i müüjalt raha varastada soovinud pätt kinni püüda ja Politseile üle anda. See märk on mulle eriti südamelähedane, sest sümboliseerib julgust, kui ühte vägagi südamelähedast põhiväärtust.
Sellest järgneval päeval, 7. novembril 2017, võtsime suuna oma kalli emme ja elukaaslase Oliveriga Riiga, et minna nautima Andrea Bocelli kontserti. Rahvast oli meeletult ning ootused olid kõrged. Kontserdi ajaks lülitusin kõigest ümbritsevast välja ning lasin Andrea häälel ja laval toimuval ennast muusikalisele teekonnale kaasa haarata. See oli meeliülendavalt võimas elamus, kordumatu ning kindlasti kirjeldamatu….seekord viis lugu „CantoDelle Terra“ mind endaga kaasa nii, et pisarad lihtsalt voolasid mööda põski alla, olin sellest kõigest vägagi liigutatud ja eks see slaavipärane veri tagab ka erakordse emotsionaalsuse 🙂
Pärnusse tagasi jõudes tekkis hästi tugev sisetunne, et ma soovin siiralt Andrea Bocellile tagasisidet anda ning ma teadsin, et seda ehedalt teha, pean tegema videoklipi, et kõik oma mõtted ja tunded koos õige hääletooniga sellesse sisse panna (vaata klippi). Nüüd aga järgnes väljakutse, youtube´i video üleslaadimine oli lihtne, kuid kuidas toimetada see temani nii, et ta päriseltka seda kuuleks. Andrea Bocelli ametliku kodulehe kaudu lähenemine tundus loogiline, kuid vähe tõenäoline, et temani see info üldse jõuaks. Sama ka ametlike Facebooki ja Instagrami lehtedega. Kontakteerudes erinevateinimestega, lehtede halduritega ja ettevõtetega, kes temaga tihedalt koostööd teevad (sh Itaalia reisibürood ja ürituste korraldajad) ei kaotanud ma lootust,et see siiski temani võiks jõuda. Sellele tegevusele järgnes nädalaid vaikust, kuni 29. novembril 2017, kell 21:46 saabus kiri kelleltki Giorgio´lt:
Dear Errit,
I am a collaborator of Andrea Bocelli (and myself a musician).
I have seen your message (you sent the link by e-mail to the “Officine
Bocelli” in Lajatico), I have personally forwarded your beautiful message
to Andrea.
Now, I am happy to be able to forward to you, here enclosed, the reply of
Andrea.
A dear greeting!
G. De Martino
PS. I apologise for the fact that the letter is in Italian (and has not been
translated into English). But Andrea wrote it today, while he is about to leave
for the United States, without having the time to translate it.
Jah, tõepoolest, oli selle kirjaga kaasas ka personaalne kiri Andrea Bocelli´lt endalt…selles vastuses oli peidus palju enamat, sain jätkuvat kinnitust, et südamehäält tuleb kuulata, selle järgi tegutseda, proovida erinevaid viise oma eesmärk täide viimiseks, õppida olema kannatlik ja mitte kaotama lootust! See andis mulle juurde julgust veel enam „kastist välja“ mõelda ja tegutseda jätkuvalt kirglikkult ja julgelt nii era- kui ka tööelus…
Järgmises blogis avaldan uusi ja vahvaid meenutusiteekonnast, mis viisid meid lõpuks Andrea Bocellini🙂
Lumiste tervitustega Pärnust
Errit
Recent Comments